Pean kahetsusega tunnistama, et viimased pool aastat on olnud teistmoodi. Investeerinud ei ole, säästnud ei ole, treeningud on kaootilised, füüsiline vorm märkimisväärselt kukkunud ja blogis haigutab tühjus.
2022 alguses ostetud maja on võtnud kogu tähelepanu ja löönud kõikuma varasema rutiini. Mitte halvas mõttes, oleme abikaasaga oma uues kodus väga õnnelikud. Küll aga kulub meie aeg muru kasvatamisele, viljapuude korduvale ümberistutamisele ja kõikvõimalike asjade ehitamisele. Sest me saame.
Nii võivadki naabrid jälgida kõrvalhoone lammutamist, et see 5m eemal uuesti üles seada või salvkaevu puhastamist, millest kujunes eepilist mõõtu ehitus koos põhjatu augu ja üles kaevatud tagahooviga. Lisaks on meil uus ahi, puukuur, värskendatud terass, talveaed ehitusjärgus, aiavalgustus ootab maasse kaevamist, elektrikilp ümberehitust, päikesepaneelid paigaldust jne. Ühesõnaga, ilmekas näide kahest kerge aktiivsushäirega inimesest, kes on saanud pisikese krundi ja rahalised vahendid seal oma hetkeõhinaid realiseerida.
See peab nüüd lõppema. Nii tore kui ka see kevadsuvine amokijooks oli, ei ole see jätkusuutlik finantsiliselt ega emotsionaalselt. Mis siis muutub?
Taastan finantsrutiini
Mai alguses kirjutasin, et kontojääk ~33k ja hakkan uuesti investeerima 50k täitmisel. Tõde on paraku, et 4 kuud hiljem on kontojääk samas suurusjärgus. Küsimus ei ole teenistuses- sissetulekud on olnud läbi aegade parimad. Samas see sujuv ettekääne kohustuse mittevõtmiseks (hakkan uuesti investeerima kui…) töötas suurepäraselt, ühtegi investeeringut teinud ei ole ja summad on kulunud eelnevas peatükis kirjeldatud ehitustele. Hea oli endale valetada, et inflatsioon on hirmus, börsid kukuvad ja kõige paremini paigutatud raha on kulutatud raha.
Sügisest toimuv muutus on järgnev:
- Ülevaade tuludest ja kuludest, värskendan oma finats-exceli, mis viimased pool aastat tühjalt seisnud
- Uuendan LEI koodi
- teen üle pika aja esimese väärtpaberiostu
- Optimeerin maksukohustusi
Nende nelja punkti tulemused raporteerin teile oktoobri alguses.
Taastan treeningrutiini
Treening ei ole minu jaoks kunagi olnud iseenesest mõistetav vajadus, pean ennast sundima. Kui sundi ei ole, ega ma siis ei liigu ka. Heaks võrdluseks 2021 viimased kolm kuud ja selle suve kolm kuud (aka “mul on majas nii palju muud tegemist”)
31.dets 2021 jooksin treeninguna poolmaratoni, praegu tiksun ebamugavustundega 7-8 km kandis. Pool aastat tagasi näitas pulsikell VOmax 50, praegu 44. Kaalunumber on vahepeal teinud +5 kg. Ja samas on mul väga head tingimused jooksmiseks, rattasõiduks, jõutreeninguks kohe kodus olemas. Koos sügisega muutub järgnev:
- Panin selle jutu kirjutamise taustal ennast kirja kevadisele maastikumaratonile (24 km) ja rattaralli pikale distansile (128 km). see on paras motivaator 5-6 korda nädalas regulaarselt treenida.
- Planeerin puhkepäevad töökohustuste järgi, mitte trennipäevad vabadele päevadele. Vähem võimalusi viilida, sest “nii palju on teha”.
- Postitan blogis kord kuus pildi treeningkalendrist.
Taastan harjumuse õppida
viimase poole aastaga on eneseareng toppama jäänud, märkamatult on tagasi hiilinud seriaalid, arvutimängud ja muud toredad viisid õhtust aega tappa. Neid keelama endale ma ei hakka, küll aga sean nüüd sisse lihtsa reegli, et õhtuse meelelahutuse eeltingimus on 1 h õppimist. Põnevaid e-kursuseid on järjekorras omajagu, aeg pihta hakata.
- Oktoobri alguseks olen läbinud GSAP’i e-kursused
kuu pärast kuulete, kuidas mul nende lubaduste realiseerimisega on läinud.
Rahalood 