Jaanuar möödus läbi hägu. Nii palju uut ja toimetamist, et ei jõua kõike meenutadagi.
Kolisimine uude elukohta ja eelneva korteri vabastamine läks tormiliselt. Planeeri ja valmista ette palju tahad, kolimispäeval on ikka totaalne mäsu. Nüüd on see õnneks tehtud ja enamus elust uues kodus lahti pakitud. Seda ei tahaks mõnda aega korrata.
Eelmine elupaik sai välja renditud ja esimene üürimakse just laekunud. Pikka iga üürnikele.
Väärtpaberites ja investeeringutes ei toimunud midagi – fookus on olnud mujal ja tõttöelda ei teki ka vabu finantse – elu sisseseadmine võtab oma. Jätsime suurema osa mööblist ja kodutehnikast üürikorterisse ja alustame otsast. See maksab. Üritan hoida 20 tuhande jagu meelerahufondi jooksval kontol, kõik üle selle läheb elujärje parandamiseks, põhiliselt puuduv mööbel ja kodutehnika. Loodetavasti 3-4 kuuga on see tehtud.
Jaanuaris käisin esmakordselt loengut andmas. Mul on nüüd kõrgkoolis oma aine, 3 EAP, kas pole lahe? Pingutan, et tudengitel oleks mitmekesine ja rikastav õpikogemus, mäletan liiga valulikult oma ülikooliaegseid surmigavaid loenguid.
Erialajuht vihjab, et sooviks sellest 9 EAP sarja teha. Kuna lektori töötasu on umbes 4x vähem minu tavapärasest tööst, siis ei taha seda väga ajamahukaks kasvatada. Samas kaasneb õpetamisega tugev missioonitunne ja hulgaliselt häid kontakte, mis natukenegi kompenseerib kesist töötasu.
Rahalood 