See, kes ma täna olen ja mida igapäevaselt saavutan, on paljuski tänu sisemistele tungidele. Nooruses olid need kindlasti primitiivsemad, mida aeg edasi, seda keerukamaks ja energiat nõudvamaks need aga muutuvad (kõlab nagu vanainimene).
Viimasted ~5-6 aastat on minu elus olnud kolm suurt hirmu. Ma olen piisavalt eneseteadlik, et neid sõnadesse panna ja kasutan hirme personal drive‘na, ehk motivaatorina, mis mind tegudele sunniks. Pikaajalisem lugeja on siit blogist ridade vahel need 3 kolli ka tõenäoliselt juba välja lugenud.
Hirm nr. 1 ei tule selle blogi lugejale üllatusena, see on vaesus. Oht, et mul ei ole raha ootamatu kulutuse jaoks või ma ei suuda perele midagi olulist lubada. Ajakirjanduses korduvalt läbi käinud teema, kus pea pooltel eestlastest on tagavarasid vaevalt ühe-kahe kuu jagu tekitaks minus kerge paanika. Tunnen ennast turvaliselt jooksva kontojäägiga ca 5 kuu elamisraha ja likviidsetes varades (väärtpaberid) on paari aasta toimetulekuks vajalik lisa. Nagu hiljutine eriolukord ka selgelt näitas, oli seda kevadel mõned kuud hädasti vaja. Lisaks ei pea ma muretsema ootamatult purunenud külmkapi või hambaarsti pärast.
Kuidas ma hirmu vaesuse ees ära kasutan? Investeerimine! Hirm sunnib mind koguma ja otsima kõige optimaalsemaid võimalusi raha kasvatamiseks (märka lauses sõna optimaalne, mitte kõige tulusam). Lisaks leevendab seda hirmu ettevõtlus ja 100% vastutuse võtmine oma sissetulekute eest. Mis omakorda tähendab, et ma olen pidevalt uusi projekte katsetamas, tellimusi vastu võtmas, kliente leidmas ja arveid väljastamas. Kulutustega olen pigem konservatiivne, ilusate (ja kallite) asjade ostmine ei tekita head enesetunnet, pigem vastupidi.
Hirm number 2 on osaliselt seotud eelmisega, see on hirm jääda ebakompetentseks. Valdkond, milles tegutsen, on pidevas muutumises ja mugavustsooni liiga pikalt jäädes kardan kaotada konkurentsivõimet. See hirmu najal suunan ennast pidevalt õppima ja täiendama.
Kas teadsid, et Sotsiaalministeeriumi kaudu saab aasta lõpuni tasuta ligipääsu tippülikoolide e-kursustele? Vaata järgi, teemad on paljuski IT tehnilised aga kindlasti leiad midagi. Neelan uusi valdkondi oma puhkuse raames tempoga 8-10h päevas ja isu ei saa otsa. Leevendab hästi seda hirmu!
Hirm number 3 on muutuda mitteoluliseks. Jällegi seotud tihedalt tegelastega nr 1 ja nr 2. Kokkuvõtlikult, ma kardan, et mind ei ole enam kellelegi vaja. Mida ma selle hirmuga peale hakkan? Käin esinemas ja annan konsultatsioone, kirjastasin õpiku ja mõttes mõlgub juba järgmine. Kirjutan seda blogi ja paari (enda nime alt) veel. Olen oma valdkonnas aktiivne. Iroonilisel kombel väljaspool professionaalset sfääri istun pigem vaikselt kodus, mitte ei mölla seltskonnalõvina. Võta nüüd siis kinni seda hirmu…
Mis Sind juhib?
Rahalood 