2018 kokkuvõte

364 päeva tagasi panin 2018 eesmärkideks kirja järgnevad lubadused:

1. Portfelli koguväärtus aasta lõpuks 82.000€ st. keskmiselt kasv 1000€/kuus.
2. Hoian näpud eemal “coinidest”
3. Hoian näpud eemal üksikaktsiatest, investeerin läbi ETF’ide
4. Tekitan ettevõttele väärtpaberikonto
5. Loobun isiklikust autost

vaatame, kuidas seatud eesmärkidega läinud on:

1. Portfell 82k, kasv 1000€/kuus

Ei ja jah. Püsilugejad teavad kindlasti juba, et tegin kevadel portfellis suure müügi kinnisvara ostuks ja 82 tuhande asemel olen pool aastat hiljem 30.000€ kandis. Samas, kui võrrandist välja võtta laenujääk ja kinnisvara soetushind, tuleks numbriks 83.200€, seega lubaduse teise poole, väärtuse kasvu 1000€/kuus loen ma sooritatuks.

2. Hoian näpud eemal “coinidest”

Jah. Kiusatus paarisaja euroga valdkonnaga “tutvuda” oli muidugi suur aga see lubadus pidas. Aastale tagasi vaadates võib ka üpris kindlalt väita, et see avantüür oleks lõppenud rasvase miinusega.

3. Näpud eemale üksikaktsiatest

Ei. Mõni aasta tagasi diisliskandaali põhjast korjatud Volkswageni kasvust innustatuna proovisin sama plaani uuesti ja märtsi alguses ostsin Deutsche bank aktsiat 14.8€ hinna juures.

Kaks päeva hiljem oli hind kukkunud 12.5€ peale ja aprilli lõpus portfelli tühjendades läks hinnaga 11.5€. Daytraiding oma parimas ja illustreerib hästi, miks ma selle lubaduse endale andsin.

Õppetund hinnaga ca 400€ ja ainukeseks lohutuseks teadmine, et väärtpaberit edasi hoides oleks kahju ainult süvenenud. Värviline graafik ka endale kibedaks meeldetuletuseks

DBKGn.DE

4. Tekitan ettevõtte väärtpaberikonto

Ei. Ettevõtte alt aktsiate ostu sel aastal ei ole toimunud, põhjuseks eelpool mainitud kinnisvara ost ja ettevõtte kodupanga (Danske) konto sulgemine. Oma kiituseks võin öelda, et Danskes sai väärtpaberikonto isegi loodud, aga kogu loomisprotsessi jaburuses jäi see tühjalt seisma ja pool aastat hiljem tühjalt ka likvideeritud.

Praegu tundub, et pangas väärtpaberiknto hoidmise asemel on popiks muutunud välismaaklerite kasutamine, pean korra seda teemat enda jaoks lahkama, äkki oligi hea, et tegudeni ei jõudnud.

5. Loobun isiklikust autost

Jah, auto sai müüdud, oleme oma elud ringi korraldanud busside, taksode ja rendiautode rütmis. Aastale tagasi vaadates võib väita, et see otsus on meile kokku hoidnud hinnanguliselt 3-4 tuhat eurot ja mingil määral vähendanud meie pere ökoloogilist jalajälge.

Kokkuvõtteks

Lubaduste skoor 2.5/5, ehk nibin-nabin saaks koolipoisi kolme kätte?

Rikkaks saamisest raamatute abil

Kõigepealt tahan ma teiega jagada pilti. Näppasin selle Facebookist ühest paljudest finantsteemalistest gruppidest, seal müüdi edasi kasutatud finantskirjandust. Pilt ise järgnev:

Foto: Cassie Rosse

Päris palju finantskirjandust, mida on neist raamatutest õppida? Kindlasti saab igast midagi kõrvale panna ja lugemist jätkub päevadeks, kõige suurem õppetund võiks olla siiski mitte sinna kirja pandud tarkus vaid raamatud ise – sellise lugemismaterjali loomine võib olla päris heaks sissetulekuallikaks!

Kui Roosaare ja Stone raamatud kõrvale jätta, võiks ülejäänuid kokku võtta märksõnaga finantserootika. Ja mitte selle sõna halvas tähenduses, pigem materjali tarbimise sarnasuses vihjatud zanriga – loed, lased fantaasial lennata, naudid, teose lõppedes lähed õlgu kehitades oma tavapärasesse ellu tagasi. Kuni öökapile ilmub järgmine sama teemakäsitlusega teos.

Ärge saage valesti aru, ma pooldan raamatuid! Küll aga ei aita “Mõtlemist muutes rikkaks” või “Miljonäri mõõteviisi saladused” Sind kuidagi finantsvabaduse teel ja ma siiralt loodan, et keegi neid selle eesmärgiga endale ei soeta. See on meelelahutus ja miljonäri mõtteviisi ainuke “saladus” peitub raamatu hinnas – selliseid ahvatlevaid pealkirju müügiks toota on sissetulek!

Aga mida siis lugeda? Näiteks just lõpetasin samas facebooki gurpis viidatud magistritöö: Laenupõhiselt ühisrahastatud kinnisvaraga kaasnevad investori riskid Eestis (akadeemiliselt igav aga hariv) ja järgmiseks üritan leida midagi börsiettevõtete fundamentaalanalüüsi kohta. Soovitage midagi!

Teie,
Rahalood Rahavood

kuhu raha läheb (läheks)?

Viimased kuud on olnud helded, kliente on, arved on laekunud ja rahanumber pangakontol paisub nagu pärmitaigen. Kuna me oleme perega üpris tagasihoidliku elustiili harrastajad, võiks toimunu najal julge kaarega üheks kuuks 100 või isegi 140% klubisse astuda. Praegu näeb olukord välja umbes selline, et ca 30% minu portfelli väärtusest seisab rahas (või ütleme pigem, et meelerahufond, mis veel ei ole investeeringuteks läinud) ja väga julgelt ei tõtta seda ka paigutama.

Mõned postitused tagasi kirjutasin, et kuhu investeerida 1000€, minu jaoks see soovitus enam väga ei päde. Olen oma esimesed eduelamused kätte saanud ja porfelli kasvades muutunud pigem ettevaatlikumaks ühisrahastuse suhtes.

Andsin endale varajase uusaastalubaduse, et 2019 paigutan investeeringuid eranditult projektidesse, mille tausta ma olen oma võimaluste ja oskuste piires uurinud. Esimene ohusignaal (ja tegemata investeering) tuli Mintosest, kus Mozipo Group 14,1% buyback garantiiga laenu ostma tormates jäin mõttesse, et mis selle laenukontori B- Mintose reitingu taga tegelikult peituda võiks?

2017 aruandest vaatab vastu: Profit or loss before income tax -1,919.000€, aasta varem oli see -659.000€. Parandage mind, kui ma eksin, aga eduka laenukontorina see ei paista?

Ühesõnaga, see hea diil jäi minust sinnapaika. Võibolla teen ma neile liiga, ärivaldkonna peensusi mitte hoomates ja aruannet valesti tõlgendades aga see mu lubadus iseendale ongi – ei torgi diile, mille taustast aru ei saa.

Sama teema Estateguruga. Varasemalt tulistasin raha projektidesse üpris puusalt – et oleks bullet, vähemalt 11% ja tagatisena kõike muud aga mitte maa. Nüüd liiguvad mu mõtted järgneva turuülevaatega korrelatsioonis:

Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsioonikõlbulikkus. Seega on endiselt keeruline seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid.

Lisaks lubasin endale, et elementaarne ettevõtja taustakontroll ja päring suurelt vennalt (googlest)  käib iga laenu ette, mitte järel. Aitab küll pimesi portaalide usaldamisest.

Estateguru must lammas: Tolli 7

Tolli 7 ärihoone Kuressaares on vist üks esimesi kohtutäiturile läinud projekte. 15.05.17 hakkasid esimesed probleemid pihta ja aasta hiljem, 18.05.18 arrestis kohtutäitur vara. Senised müügikatsed on ebaõnnestunud, järgnev oksjon alghinnaga 195.000€ on juba atraktiivsel hinnatasemel ja ehk leidub ka ostja. Vara, muuseas, on hindamisakti järgi hinnatud väärtusele 313.000€.

Osta või ise!

aga kuidas mu investeeringutel läinud on?*

* kuu kokkuvõtted pidid nüüd täiega out olema

Ega ma väga numbriinimene pole kunagi olnud, värvilisi graafikuid on palju põnevam jälgida, kas pole? Siin on minu viimased 2 aastat:

Suve algul kinnisvara ostuks võetud laen tegi korraliku laastustöö ja vedas netoväärtuse tugevasse miinusesse. Võib argumenteerida, et kinnisvara oleks pidanud ka soetusväärtusega arvele võtma, sel juhul oleks graafik palju rõõsaroosam. Minu mõttekäik on praegu nii, et kuna korter sai elamiseks soetatud ja mitte rahavoogu genereerivaks, oleks selle arvestamine portfellis meelepete. Samamoodi ei kajasta ma siin graafikul oma pensionifondi, vallasvara ja muud rahasse ümberpandavat kraami.

Aga räägime ümmargustest numbritest:

• Mintos 3600€
• Estateguru 22.700€
• Inv.konto 1100€
• Bondora 2100€ (vaikselt tiksub tagasi)

Kokku investeeringuid umbes 29.000€ ja laenu umbes -51.000€, seega saldoks -21.000€

Viimase kuuga olen lisanud 5000€ Estategurusse ja just läks 1000€ Minosesse Credistar 12% Eesti tarbimislaenudesse. Minu suhe Mintosega on üpris sarnane Tauri kirjeldatule, olen seal sisenenud ja väljunud viimase 2 aasta jooksul korduvalt. Nüüd jälle sisenen.

 

 

Kuhu investeerida 1000€ ?

Olen Jaanuari keskpaigani talveune reziimil. Tööpäevi selle aasta sees võib üles lugeda ühe käe sõrmedel, põhjuseid leiate mu eelnevast postitusest. Eks ma üht-teist arendustegevust teen ka sinna vahele vaikselt, omas tempos ja mõnusa laiskusenoodiga. Nagu näiteks täna. Pere on laiali jooksnud koolidesse (perekondlik kiiks, kõik õpivad), sätin end kohviga mõnusalt kodutööle ja asjalik olemise asemel panen blogisse ühe mõtte kirja. Nimelt,

Vastuseid sellele on tõenäoliselt sama palju kui investoreid, võibolla mõnel isegi kaks head soovitust pakkuda. Enamlevinumad oleks:

• maksa kulukad kohustused (laenud) tagasi
• loo meelerahufond
• osta raamatuid / kursuseid / tegele enesearenguga

Kuni mõne pikemani (näiteks copy-paste Facebookist Marko Oolo soovitusest):

Valmisolek praegu 2000€ investeerima, eeldab seda, et juba on kokku kogutud meelerahufond, mis on eeskujulikult 6-12 kuu sissetulek.

Varasemalt käis siin vastustest läbi, et iga kuu saad kõrvale panna 200-300€. Eeldades sellist üsna keskmist investeerimishuvilise säästumäära 20%, teeb see sissetulekuks 1500€.

See omakorda teeb meelerahufondiks vähemalt 1500*6 = 9000€. See summa võiks siis igaks-juhuks alati kontol olla.

Arvestades, et 300€ igakuisel säästmisel, kulub 9000€ kokku saamiseks 2,5 aastat, annab see mõnusa “runway”, kus saab ennast investeerimisega kurssi viia ning valmistuda ette investeerimiseks.

Need kõik on väga head soovitused, ratsionaalsed ja tõenäoliselt soovitaja omast kogemusest (või soovist, kuidas tagantjärgi tarkusena oleks võinud alustada).

Samas on nende soovitustega üks korduv häda – inimene on oma loomuselt emotsionaalne olend. Kuigi meile meeldib end pidada ratsionaalselt kaalutlevaks ja faktide põhjal otsuste tegijaks, kipume kalduma pigem teisele poolele, “kõhutunde” ja “nüüd-kohe-vaja” tunnete põhjal valijateks. Selle loomuomaduse allasurumise asemel võiks seda mõnuga, teadlikult ära kasutada oma eesmärkide saavutamiseks. Minu soovitus esimeseks investeeringuks oleks seega:

Eduelamus

Inimestega töötades olen igapäevaselt muudatuste ja arengueesmärkide keeristes. Teen neid ise, julgustan oma kliente neid tegema ja toetan kõrvalt toimuvat. Võin üpris kindlalt väita, et esimesest kogemusest (muljest) sõltub väga palju, kas inimene soovib antud muudatusega oma elus edasi minna või loobub mugavuse (mitte-muutuse) kasuks.

Selles valguses ei paku soovitus “oota-kaalu-õpi” või “kogu veel aasta meelerahuks” mingit eduelamust ja küsija saab soovitud mõnulaksu kiiremini kätte uuest 4K UHD televiisorist kui pikast investeerimisteekonnast.

Või näide teisest valdkonnast, läksin aastaid tagasi kitarri õppima. Õpetaja, väga kogenud ekspert, alustas süstemaatiliselt – helistikud, noodist lugemine, tehnilised harjutused, soojendused, etüüdid ja paks kaustik Bachi. Aga mina oleks tahtnud lihtsalt sõpradega õlle kõrvale jämmida (ja võibolla sealt edasi areneda, võibolla). Keskmisest vaprama õpilasena loobusin peale 3 aastat etüüde, õllepruulijat endiselt kitarril saata ei osanud.

Mida siis soovitada?

Esimene tuhat eurot on kooliraha. Enamasti räägitakse sellest võtmes, et kool on valus kogemust st. “kooliraha” on see, mille Sa kaotad ja teed selle põhjal omad järeldused (loodetavasti mitte valed).

Kas kool ei peaks hoopis motiveeriv olema? Kuidas oleks, kui “kooliraha” motiveeriks veel rohkem investeerima, valdkonna kohta õppima ja oma aega panustama? Ja seda esimest raha ei kulutaks värske investor mitte õppimisele, vaid millelegi, mis vallandab soovi õppida?

Minu soovitus oleks midagi, mis:

1. on üpris kergesti hoomatav
2. toob kiiresti (igakuiselt!) tagasi pisut interssitulu
3. võimaldab alustada väikese pingutusega (ka väikese finantspingutusega)

võite minuga vaielda, pakun positiise investeerimiskogemuse tekitamiseks välja*:

• 50% Estategurus 10×50€ bullet tüüpi laenu, mille intressimaksed on iga kuu
• 50% Mintoses 50×10€ madalama ettevõtlusriskiga laenukontoritesse

Intressinumbrist tähtsamaks peaks pidama hetkel valitud instrumentide madalat riski ja tihedaid intressimakseid – see, kas esimese 1000€ pealt saab teenistuseks 6 või 12% aastas, ei oma suures pildis tähendust, küll hiljem jõuab optimeerida. Pigem omab tähendust teadmine, et “ohoo see on tõesti võimalik” ja anda sellega värskele investorile uudishimu lugeda, õppida, areneda, suhelda.

Mis teie arvate?

*märkate kindlasti, et ma ei kasuta affiliate linke st. soovituste eest ei saa ma mingit kompensatsiooni.