365 päeva rattaga

J3HsR_Crossway_20_MD_valge_hall.jpg

Nüüd võin öelda, et mööda on saanud esimene aasta, kus liiklesin rattaga 12 kuud ja iga ilmaga.

Kõigepealt südamelt ära see pilt siin postituse alguses – sellel on valesti kõik, mida ühelt praktiliselt linnarattalt ootama peaks. Jaanuaris-veebruaris liigeldes kohtasin eranditult rattureid, kelle liikumisvahendid olid hämmastavalt sarnaste praktiliste omadustega, nimelt:

Välimus. Hea linnaratas on võimalikult “meh” välimusega. Natuke roostes, natuke kriibitud, macgyveri teibiga lapitud ja ebamäärase silmapaistmatu pruuni raamivärviga. Kõik ikka selleks, et võiksid oma truu abilise lukustada bussijaama rattahoidjasse ja 2 päeva hiljem kodulinna saabudes ta eest ootamas leida.

amsterdam-bicycles.jpg

Rataste linn Amsterdam. Harva oli kohata mõnd kaherattalist, mis nägi välja noorem kui 20a. või kallim kui 100€. Sümpaatsed väärtushinnangud!

Porilaudade vajadus saab Sulle väga kiiresti selgeks esimese vihmase ilmaga.

Hambaarsti ooteruumist pätsu pandud ühekordne kilesuss on hea tõmmata sadulale parkimiseks, et vihma korral ei peaks sõitu jätkama märja istumisega. Hipsteritele müüakse ka spetsiaalseid sadulakatteid.

Laiad maastikurehvid linnarattal kõlab nagu “linnamaastur”, sul ei lähe neid vaja ja kitsaste rehvidega liigub ratas märgatavalt kegemini, vahe on hämmastav. Laiad rehvid tulevad abiks talvel, kinnitrambitud lumistel kõnniteedel kippus peenike rehv lumest läbi vajuma ja ebameeldivaid jõnkse põhjustana. Eriti hoolikatel on rattale talve- ja suverehvid, mina oma jonnakuses sõitsin kogu talve kitsa rehviga.

Talvel hakkab kett ja ülekanded teede soolatamise tõttu kiiresti roostetama. Abiks on usinalt ketiõli kasutada (või probleemi ignoreerida).

03-KO-BK152.jpgHeal linnarattal on pakiraam ja sellele omakorda monteeritud kõige suurem rattakorv, mida kaubandusvõrgust leida õnnestub.

Jah, rattakorv tõmbab su macho-punkte kõvasti alla aga kui sa nende pärast päriselt ka muretseksid, sõidaksid ringi landcruiseriga, mitte rattaga.

Eriti leidlikud (taas)kasutavad kõikvõimalikke alternatiivseid korve, plastikust kaubaaluseid ja kaste, inimeste leidlikus on piiritu. Käi poes, vea lemmiklooma arsti juurde (meie oma naudib täiega rattakorvis sõitu) või transpordi töö- ja koolitarbeid.

TT154131_S_1_web

Korviga kaasa üks oluline lisa, maksab küll paar eurot aga Sa tänad mind soovituse eest esimesel korral kui midagi suuremat korvi üritad mahutada. Kummist konksudega koormakinnitus, keera ümber sadulaposti ja järgmine kord poes käies saad toidukraami turvaliselt rattakorvi fikseerida. Ma olen selle abil jaburalt suuri asju rattaga ära vedanud.

pg_VC104Curtain.jpg

Pimedatel vihmastel sügisilmadel tahad Sa olla autojuhtidele maksimaalselt nähtav. Tuled on elementaarne, mõni edumeelsem kannab ka helkurvesti. Mina olen laisk ja helkurvesti asemel olen tuuninud oma kaherattalist ohtra helkurteibiga.  Liiklusohutuses ei ole tagasihoidlikkus voorus.

Rattakell (kohustuslik muide) on kõnniteedel sõites asendamatu abimees, lisaks ka elementaarne viisakus jalakäiaid eemalt hoiatada lähenevast jalgratturist.

Elu autota on täiesti võimalik.

Minu parim investeering

on õppimine.

Just sai lukku järgmine diil, 6 päeva koolitamist, 3500€. Diili kordame 2-3 korda aastas. Teemaks valdkond, mida poolteist aastat tagasi õppima asusin ja nüüdseks igapäevaselt praktiseerin. Hea uudis on see, et koolituseks valmistumisega pean valdkonna veel enda jaoks väga tõsiselt üle kordama, st. avalik grupi ees olek sunnib teemat uuesti õppima, õppima, õppima. Nagu üks kaaskoolitaja juba tabavalt märkis, saan esinemise käigus ka ise teema selgeks…

Koolitused (minu hobiprojekt seni pigem) on piisavalt kõrge sissetulekuga, et kaalun selles valdkonnas koormuse märgatavat suurendamist. Jätkusuutlikult on võimalik koolitada tempos ca. 10 päeva kuus, selle koormuse saavutamise olen praegu ka endale eesmärgiks võtnud. Kui praegune koormus on olnud pigem ~50 päeva aastas, siis 120 päeva oleks veel piir, kus läbipõlemist ei teki.

Märts 2018 kokkuvõte

Märtsis väga midagi rabavat kirjutada polegi, uut raha investeerimiseks sisse pole kandnud ja uusaastalubadusega põrusin ka – olen igaks juhuks korteri ostu finantseerimiseks välja kandnud portaalides seisvat raha. Graafikul näeb import-eksport välja sellinechart.png

Peale auto investi stoppamist olen kuu jooksul Mintosest kandnud välja ca 5000 ja Estategurust 2000. Kui juhuslikult peaks korteri ostuks minema (üks on välja valitud ja pakkumine ka tehtud), siis tuleb ca 35 tuhande jagu investeeringuid veel rahaks teha.

Varasemalt kirjutasin, et eraisikuna laenu saamine keeruline, küll aga pakutakse mu ettevõttele kinnisvara soetamiseks laenu (küll kitsamatel tingimustel) st. panga finantseeringut saan kasutan ikka. Pean hakkama siis eraisikuna oma ettevõtte käest korterit rentima, eks detailid selguvad töö käigus.

Autovaba elu on vaikselt oma rütmi saamas, märtsi kulutused rendiautole/taksole olid 85€ ja bensiinile kulus ca 40€ – muljetavaldav sääst võrreldes isikliku auto omamise aegadega.

Märtsi esimeses pooles toimus ettevõtte kontoriruumide vahetus – aprilli lõpus võiksin näha ca 300€ väiksemat rendiarvet, ootan põnevusega.

Oleme aasta algusest pere kuludel täpsemini silma peal hoidnud ja excelit pidanud – üllatuslikult kulub meil igakuiselt väljas söömisele ca 250€, enamuses sotsiaalsed õhtusöögid, mitte päevapraed.

Ja veel. Eesti oludes on rattaga täiesti võimalik liigelda 12 kuud aastas, üllatuslikult ei ole kõige ebamugavam kuu mitte veebruar vaid märts oma libeda sulava jääkattega. Nüüdseks need katsumised seljatatud ja rattaga kulgeda puhas nauding.

Midagi oli veel aga praegu kohe ei tulegi meelde…