Teate seda ütlust, et kass on alati valel pool ust? Mina ka!
Loen mitme finantsblogija soovi palgatöö selja taha jätta ja iseseisvaks saada, seda kas siis läbi oma ettevõtte loomise või investeeringutest saadavatest tuludest. Palgatöö ja kellegi teise jaoks kellast-kellani töötamine on meid kõiki ühendav vaenlane ja unistus vabadusest tundub kauge unistusena.
Olen praeguseks umbes 10 aastat olnud iseseisev, pakkudes teenust hulgale ettevõtetele ja sellega leiba lauale tuues. Ma saan valida oma töö aja, koormuse, koha ja sisu – kõlab nagu unistus, kas pole? Kõigele kaunile vaatamata kandideerisin hiljuti palgatööle ja käisin just vestlusel. Mis sellest tööst saama hakkab, räägin postituse lõpus aga vahepeal argumendid, miks palgatöö ei pruugi nii halb olla kui esmapilgul tundub ja mis on minu motivaatorid kellast-kellani palgatööle kandideerimisel:
Palgatööl on meeskond / kollektiiv / tiim (vms)
Iseseisva ettevõtja kõige suurema miinusena tunnen puudust kolleegidest. Ma ei ole seda tüüpi ettevõtja, kes ehitaks üles organisatsiooni paljude töökohtadega ja looks sellega endale meeskonna. Proovitud järgi, tööandjaks olemisega kaasnev vastustus ja stress oli liig, pigem kannan hoolt ainult enda töö ja palga eest. Mul on küll hulk koostööpartnereid ja püsikliente aga seda ägedat õlg-õla kõrval ühise asja ajamise tunnet ei ole.
Palgatööl saad spetsialiseeruda
Oma ettevõtmist ajades pead Sa tegema kõike, olema “mees nagu orkester”. Tõenäoliselt on osa neist ülesannetest unelmate töö ja teine osa teed ära hambad ristis (või ei teegi, nagu mina). Samas vajab ühiskond järjest rohkem kitsa eriala spetsialiste ja oma karjääri targalt planeerides saad selles suunas ka liikuda. “Kõigeoskaja” ei suuda konkureerida spetsialistiga ja organisatsioonides vajatakse just seda teist tüüpi. Seega, kui tahad mingis kitsas valdkonnas saada väga heaks, on pigem erialane töökoht Sinu eesmärgiks.
Rutiin ei ole alati paha
Üheksast viieni töö võib tunduda depressiivne, kas sa üheksast üheksani tööd oled proovinud? Fakt on see, et oma ettevõtmistega ei lõpeta Sa õhtul kell 5, nädalavahetuste ja puhkustega kipub sama juhtuma. Reeglite ja raamistiku puudumine võib olla vabastav või hirmutav, sõltuvalt inimtüübist ja võimest ennast juhtida.
Motivatsioon
Iseseisvalt tööd tehes on motivatsioon kindlasti kõrgem – teed asju ju ainult endale, mitte kellegi teise “pensionifondi”. Aga mis juhtub neil hetkede kui sisemisest motivatsioonist puudu jääb (ja neid hetki tuleb varm või hiljem kõigil). Palgatööl paneb Sind liikuma organisatsioon, meeskond, kokkulepped ja kui Sul ei ole vedanud töökohaga, siis ka “sitapeast boss”. Iseseisva ettevõtjana sellist välist motivaatorit ei ole ja nõrkushetkedel rong seisab, raha ei liigu ja kliendid ootavad (või lahkuvad).
Projektide haare
See käib käsikäes spetsialiseerumisega. Üksiku ehitusmehena teenust pakkudes ehitad Sa pigem puukuure ja teed vannitoas remonti, mitte ei projekteeri sildu või püstita kortermaju. Sama lugu on ka välisturgudele liikumisega – üksikettevõtjana on üle piiri minek praktiliselt võimatu, töö maht selleks on liig suur. Väga paljud suured kliendid ja põnevad projektid jäävad üksikettevõtjale kättesaamatuks.
Stabiilsus
Suures organisatsioonis ei sõltu Sinust just ülemäära palju, oled mutrike süsteemis. Samas on sellel süsteemil suurem inerts ja väga suuri kõikumisi naljalt ei juhtu. Pangad teavad seda väga hästi ja üksiku ettevõtjana kodulaenu saada on oluliselt keerulisem kui “mutrike” olles.
…
See loetelu on ka põhjused, miks ma palgatööle kandideerisin. Aga kuidas sellega läks? Sain eitava vastuse – kogemused ja oskused on tugevad, küll aga olen spetsialistina ära rikutud iseseisva ettevõtja kogemusega ja kardeti, et mul hakkab “mutrike olles” ruttu igav.
Korjan nüüd oma ego põrandalt üles 🙂
Rahalood 