EstateGuru investeeringud

Estateguru blogis ilmus Tõnu Toomparki kirjutatud artikkel sellest, mis kriteeriumite aluse ta investeerib. Loe siit.

Kuna teema on päevakorras, lisan juba siia ka oma kriteeriumid, paistab, et olen Tõnust konservatiivsem. Ääremärkusena pean ütlema, et esimese aasta EG investeeringuid tegin ilma igasuguste eranditeta kõikidesse laenudesse (kui vaba raha juhtus olema) ja midagi suurt ei valinud.

Praeguseks on minu kriteeriumid:

Laenu pikkus mitte üle 24 kuu.

Tõttöelda pole vist viimasel ajal pikemaid laene platvormil ka näinud.

Tagatisvara likviidsus

Ma ei investeeri laenudesse, mille tagatiseks on

  1. Spetsiifilised hooned (nt. tööstushooned) väljaspool keskusi
  2. Põllu- või metsamaa
  3. Tühjad krundid, va. väga heas asukohas (keskused!)
  4. Kinnistud, mis vajavad kapitaalremonti
  5. Poolikud arendusprojektid vähempopulaarsetes piirkondades

Põhimõtteliselt jääb siis alles atraktiivses korras kinnisvara linnades.

Igakuise intressimaksed

Mulle meeldib iga kuu näha oma teenistust kasvamas ja seetõttu eelistan igakuiste intressimaksetega laene, samas automaatselt ei välista ka teisi.

Esimese järgu hüpoteek

Lihtne ja loogiline. Teise järgu hüpoteegiga kaasnevat riski ei oska täpsemalt aduda.

Intress 10%+

Üks laen on välja antud ka 9% juures, ülejäänud 10-12%.

… ja kui sitt ventilaatorisse lendab

Iga projekti ja tagatisvara puhul üritan kujutada ennast situatsiooni, et kinnisvaraturul on mõõnaperiood – kas tagatisvara tunduks siis veel atraktiivne? Krundid vaevalt, amortiseerunud ärihooned vaevalt.

Lisaks üritan oma tagasihoidliku kogemuse piires hinnata projekti jätkusuutlikust, näiteks praakisin selle tõttu välja hiljutise Riia mnt arenduslaen – 1.etapp rahastamise, minu jaoks tundusid projekti prognoositud rahavood, naabruses asuv uus hotell ja arendava ettevõtte olematu hotellipidamise kogemus piisavad loobumiseks.

Õnneks on Estategurus piisavalt värskeid laene peale tulemas, et valikute osas nõudlikuks muutuda.

Mille alusel teed Sina kinnisvaralaenudesse investeerimisotsuseid?

Rahast ja ratsionaalsusest

Oma loomult olen täielik vastand ratsionaalsele investorile – kärsitu, emotsionaalne ja sätendavate asjade peale kergesti põlema minev inimtüüp. Nagu aimate, siis investeermisele see väga kasuks ei tule, sundida ennast numbrite ja protsentide maailma, on minu jaoks üpris loomuvastane. Seevastu iga kuu kasvav portfell lummab mind jäägitult ja lisaraha leidmine investeerimiseks saanud kergelt kompulsiivseks kinnisideeks. Üks emotsionaalne investeerimistont, mille ma pean lagedale tooma (ja sellega ka enda jaoks seljatama) on hirm heast võimalusest ilma jääda e. fear of missing out (FoMO).

Investeeringud ühisrahastuses täitusid minutitega

Crowdestate mõned projektid täitusid ca poole tunniga peale avaldamist. Kui palju investeerijatest tegelikult ka projekti süvenesid, mingi analüüsi enda jaoks tegid? Minu esimesed rahapaigutused nägid välja sarnased – uus võimalus avanes ja hakkas meeletu kiirusega täituma (järelikult pidi hea olema, massid teavad ju, eks). Täpsemalt mõtlemata tormasin ka sisse ja olin õnnelik, et sain osa millestki, mille tehnilisse olemusse väga süveneda ei jõudnudki. Nii leiabki minu investeeringute hulgast mitu crowdestate ja estateguru (õnneks seni edukat) investeeringut, mille tegemise ainuke motivaator oli FoMO ja portaalis kuvatud prognoositav tootlus.

Kordan iseendale: võimalused ei saa otsa

Minu lubadus iseendale on, võtan investeeringu paigutamisel aja süvenenemiseks ja hirmus võimalusest ilma jääda rahmeldades enam ei käitu. Selle valguses olen loobunud teadlikult mitmest investeeringust ja teate, rahulolutunne teadlikust mitteinvesteerimisest on vähemalt sama suur kui õnnetunne napilt mingile ebamäärasele “rongile jõudmisest”! Lisaks luban endale, et investeerimist ootava raha kiiresti teenima panekust olulisem on süstemaatilisus ja järjepidavus.

Bondorast väljumine ja teised õudusjutud lastele

November 2015. Peale mõnekuist katsetamist paarisaja euroga kandsin Bondora kontole  sissemaksena 6000€ ja investeerimine võis alata. Automaatne portfellihaldur käivitus keskmise strateegiaga (lubatud tootlus rasvase 16% juures) ja nupu kõrval kujutatud investeeringu kasvugraafik lubas, et 20 aasta pärast võin palmi alla kolida. Mõned korrad kuus käisin oma investeeringuid kontrollimas, konto väärtus kasvas mühinal ja numbrites nägi välja nii:

26.11.2015 6452.95
31.12.2015 6563.98
27.01.2016 6636.14
08.03.2016 6746.42

Finantsvabadus, siit ma tulen! 95% laenudest tundus kuvatud graafiku järgi rohelised ja muret justkui polnud.

Valus tõde jõudis pärale hetkel, kui süvenesin porfelli tegelikku sisusse ja avastasin, et esilehel suurelt kuvatud roheline pirukas on ilus vale – üle poolte laenudest olid probleemsed. Nimelt kuvati graafikul ainult hetkel üle aja läinud jäetud maksed punaselt ja prognoositi, et probleemse laenu tuleviku maksed toimuvad regulaarselt. (Selle asemel, et kogu laen punaseks märkida)

Ehk siis. Kui Sa laendad sõbrale 5000€ kokkuleppega iga kuu 100€ tagasi saada ja sõber kaob nelja tuule poole- kas 6 kuud hiljem on sul punane selleks hetkeks saamata jäänud 600€ või kogu 5000€ ? Bondora arvab, et 600€, mina, 5000€.

Suurt usaldust need numbrid ei tekitanud, panin portfellihaldur pausile ja laekuvat raha hakkasin välja kandma. Vaevaliselt tagasi tiksuvate laenudega näeb järgneva aasta konto väärtus välja selline:

28.03.16 6521.15€
01.06.16 6386.54€
20.09.16 5826.27€
21.12.16 5319€
22.03.17 4615€
11.08.17 3241€

Kuna selline tilgutamine tundus võtvat igaviku, otsustasin 2017 augustis (viimane rida tabelis) panna laenud müüki ja teha kiire väljumine. Rohelised laenud said kiiresti müüdud 3% juurdehindlusega, sellega sai umbes 1000€ rahaks ja välja. Punaste laenude müük ei õnnestu ka -50% juures. Minu Bondora kokkuvõte praeguseks järgnev:

Sissemakseid 6250.02€
Väljamakseid 4028.04€
Konto väärtus 3243.09€
Teoreetiline netokasum 1021.11€

bondora.jpg

Kurb praktika on aga see, et praeguseks on Bondorasse jäänud alles 3000€ jagu 60+ päeva viivises punased laene, mille taastumine näib üpris lootusetu ja järelturul väljumine ei ole õnnestunud. Praeguseks olen ma oma punase portfelli külge aheldatud ja 2221.98€ vähem kätte saanud kui sisse maksnud. Teoreetilise lootus, et ebamäärases tulevikus on 3243.09€ veel saada, ei ole just ülemäära lohutav teadmine.

Tõenäoliselt õnnestub järgneva aasta-kahega Bondorast midagi veel kätte saada, investeeringu nulli jõudmise lootust väga ei hellita, “netokasumist” rääkimata. Heaks investeerimisvõimaluseks ei peaks ma seda mingi kriteeriumi järgi, lisame siia juurde ettevõtte enda kehvad majandustulemused, pidev investorite segadusse ajamine ja küsitava väärtusega turundussõnumid*.

I rest my case.

*kevadel sain Ülemiste Citys Bondora lendlehe, kus muu hulgas soovitati oma tööandjat petta ja tööajast tegeleda hoopis Bondora API peale oma rahamasina arendamisega.

Taavi on väga pikalt kirjutanud oma Bondora kogemusest siin.

Augustis on kõik uus

August algab portfellis uuenduslikult. Sai vastu võetud raske otsus likvideerida puusalt tulistatud investeerimislollused, paigutada raha targemalt ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades.

Vähendan:

  • Bondora. Üritan väljuda, rohelised laenud on enamävähem müüdud, alles jäänud punased lootusetud. Kirjutan piinlikust tekitavast Bondora-seiklusest eraldi postituse ja liidan selle investeerimisfopaa elukooli kulureale.
  • Swedbanki aktiivselt juhitud fondid – Fondifond 100
    Saadud kasum/kahjum kokku -558.34EUR

    -4.71%

    ja venemaa aktsiafond.

    Saadud kasum/kahjum kokku 215.00EUR

    +5.73%

    Mõlemad üpris läbimõtlemata investeerimisotsused, praeguse 2a. jooksul olematu tootlusega ja said kogu täiega maha müüdud. Mõnedsajad eurod kahjumit (ja saamata jäänud tulu, kui oleks mujale paigutanud…)

  • FRANKLIN EUROPEAN GROWTH
    Saadud kasum/kahjum kokku -175.50EUR

    -4.67%

    FRANKLIN INDIA FUND

    Saadud kasum/kahjum kokku 529.78EUR

    +14.10%

    Ärge küsige, miks ma need ostsin. Ju see pidi olema osa portfelli mitmekesitamise plaanist ja valitud üpris pärdiku meetodil.

    Kõik kokku 10.94EUR

    Kokkuvõttes tubli kasum 10.9€, kahe aasta ja ca. 20.000€ hoidmise eest. Lõpetan ära aktiivselt juhitud investeerimisfondide kasutamise ja liigutan need varad indeksit jälgivasse fondi.

Suurendan:

  • Estateguru. Hüpoteegiga tagatud laenud tunduvad (kõhutunne!) turvalisemad kõikvõimalikest “tagasiostugarantiidest” ja kuna tootlused on seni olnud samas suurusjärgus, eelistan pigem kinnisvara. Millised Estateguru laene eelistan, saad lugeda eraldi postitusest.
  • S&P 500 Aktiivselt juhitud fondide müügiga tekkis juurde vaba raha, hakkan seda nüüd väikeste osadena (hinna keskmestamine) DBX S&P 500 UCITS ETF paigutama. Esimene ost 100@36.526 = 3652.60€ (ETF’idest võib lugeda pikemalt siit)

Hoian:

  • Mintos. Raha praegu juurde ei kanna, teenistus läheb ringiga uutesse laenudesse. Automaatpakkuja korjab üles tagasiostugarantiiga Mogo pikaajalised ja creamfinance pisilaenud.
  • Crowdestate. Projekte tiksub peale piisavalt harva ja mujal pakutav igakuine rahavoog tundub aktraktiivsem. Olemasoleva summa jätan keerlema, juurde kanda ei kavatse.
  • Aktsiad: Tallinna vesi, Kaubamaja ja diisliskandaali põhjast ostetud Wolksvagen (vowg.de). Tulevikus üksikaktsiate ostuga lotot ei mängi, olemasolevad on kenasti plussis ja hoian.

Varaklasside jaotus

Eraisikuna investeerin aktsiatesse läbi investeerimiskonto, ühisrahastuses läbi oü.

chart(1).png

kokku €66,363.99

2017 lõpu suured eemärgid:

  • Aasta lõpuks investeerimisportfelli väärtus 70.000€
  • Lisan iga kuu 500€