Hinnatõusust*

* põhiliselt elektri, aga mitte ainult.

Emotsionaalset kisa on palju, kõige rohkem ikka elektri hinnatõusu teemadel. Kisajaks muidugi need, kel börispakett ja detsember ootamatu arvega rabas. Paratamatult taban end mõttelt, et kas juuli odav elekter ka sama palju emotsioone tekitas?

Elekter ja börsihind ei ole emotsionaalsed ja täpselt nii neisse suhtuma ka peaks. Kui suured hinnakõikumised tunduvad hirmutavad (ja rahakotile väljakannatamatud), siis äkki peaks energiat ostma fikseeritud lepinguga? Jah, fikseeritud hinnaga maksad suvel teistest rohkem aga talvel selle võrra vähem, kogud nagu ette või nii. Börsipaketi puhul pead seda kogumist ise tegema, paljud (kisajatest) seda suvel siis ka päriselt tegid? Või tunduski imeodav elekter uus normaalsus? Kui sa sellele mõelnud ei ole, siis kedagi teist süüdlaseks pidada tundub kohatu.

Sotsiaalmeediast loetu põhjal on kisajatel kolm tegevusplaani:

  1. nöör kaela
  2. Toompeale protestima
  3. Reform, Kallas ja EU on süüdi

Ma pakun ühe ebapopulaarse võimaluse veel välja – ise vastutuse võtmise oma heaolu ja hakkamasaamise eest:

  • Kui sa oma tööandjaga ei ole veel pidanud palgaläbirääkimist, siis äkki peaks? Ostujõu kalkulaator annab pildi, mis inflatsioon su sissetulekuga teinud on. Viimase aasta jooksul saadud palgatõus 10% säilitab su ostujõudu, mitte ei suurenda seda.
  • Tööandja ei tule palgatõusu sooviga kaasa? Sa ei ole pärisori, vaheta töökohta. Eestit kummitab tööjõupuudus, mitte tööpuudus.
  • Leia täiendavaid sissetulekuallikaid. See on lihtsam kui sa arvad.
  • Kui sa kütad elektriga mõisahoonet, siis see on su elustiil, mitte riigi türannia.
  • Hoone soojustus, kütteliik või elukoht on valikud, mitte paratamatus.
  • suvel kogud, talvel tarbid. Nagu esivanemad.

Mulle hinnatõusud meeldivad. Inflatsioon tähendab, et ühiskond areneb, heaolu paraneb. Ühtlasi sunnib see kõiki osalisi pidevalt liikuma, olla parem, efektiivsem, leidma oma tegevustes uusi lisandväärtusi.

Loomulikult on rahul ka kõik need, kellel laenuga kinnisvara ostetud, inflatsioon sööb seda kohustust mõnusate ampsudega väiksemaks.

2021 joon alla

Ei hakka eraldi detsembri kokkuvõtet tegema, läheb kõik ühe hooga.

Aasta investeeringud

Väärtpaberite valikuga olin pigem konservatiiv ja turutõusust palju kasu ei lõiganud. Dividendiaristokraadid tiksusid omasoodu (SPYD, SPYW, ZPRA), ilusama hinnatõusu tõid koduturult LHV, HAE, MRK. Netoväärtus kasvas aastaga 72 900 €, mis on peaaegu samapalju kui 2019 ja 2020 kokku. Passiivne tulu ~9300 € jagunes umbes nii

ETF: SPYD, SPYW, ZPRA, IQQH1600 €
REIT: EQIX, DLR, VTR160 €
Võlakirjad: IBCQ151 €
Balti vp.1523 €
Crowdestate100 €
Estateguru1900 €
Mintos520 €
Rent2000 €
Õpik1350 €

Aasta lõpuks sai kogu väärtpaberiportfell tühjaks müüdud kinnisvara ostuks. Mõru pillina tuleb alla neelata LHV teenustasud, nimelt olen aasta jooksul maksnud ostu-müügi teenustasudeks kokku 784 €. Ausõna, uuesti hakkan investeerima IB vahendusel.

dets.2021 läksid väärtpaberid betooni.

Minosest olen vaikselt väljumas ja aasta keskel jõudsin olukorda, kus olen portaalist rohkem raha välja kandnud kui sisse pannud. Lisaks ootab veel 920 € laekumist. Ühtegi hapuks läinud kontorit õnneks mu investeeringute hulgas polnud, eelkõige tänu Explorep2p Mintose laenukontorite reitingutabeli jälgimisele.

Alates 2015 olen Mintoses omajagu sisse-välja pendeldanud. Hetkel ootab veel 920 € investeeringuid laenude lõppemist.

Mintoses mind tõenäoliselt tulevikus enam ei kohta, ei jõua kõigi uute pakkujate ja muudatustega ennast kursis hoida.

Estategurus elavad laenud vaikselt oma elu. Umbes 10% on default staatuses, mis näitab minu kehva oskust laenude valimisel, portaali keskmine (kui oleks kõikidesse laenudesse investeerinud) on mõnevõrra madalam. Õnneks on Estateguru tulemuslikkus pankrotistunud laenudega parem kui Crowdestate oma. Läbi ajaloo on Estateguru sisse-välja numbrid järgnevad

Alates 2015 Estateguru sisse- ja väljakanded. Aktiivsetes laenudes 21 300 € ringlemas

Crowdestate ja Bondora kohta ei kirjuta midagi, mingid riismeid seal on kinni aga olen need portaalid enda jaoks juba maha kandnud.

Aasta ettevõtluses

Ettevõtlusajaloo edukaim aasta. Konsultatsioonide eest läks välja arveid ~ 95 000 €, st umbes 10 tuhat kuus (suvel puhkasime). Pool sissetulekutest oli pärit neljalt püsikliendilt, ülejäänud 48 klienti vähem regulaarsed ja üllatuslikult ka kaks eraisikut.

Tuluallikad 2021. Ära usalda kogu oma sissetulekut ühele tööandjale / kliendile.

Kuigi väikeste töödega tegelemine ei ole numbrites nii tulus, teeme seda kliendiportfelli mitmekesistamiseks kindlasti ka edasi. See on ühtlasi meie 2022 strateegia suurte projektide leidmiseks – esmaste pisiprojektide ja hea “keemia” baasil kasvame koos kliendi soovidega. Ka selle aasta 4 suurt olid veel mõni aeg tagasi samasugused kriipsud kirjus pirukas. Graafikut vaadates võid aimata, palju müügipotensiaali tulevaks aastaks on – rohkem kui jõuaks.

Aasta viimastel kuudel saime kliendiportfelli juurde kaks ambitsioonikate laienemisplaanidega ettevõtet, mõlemad mahukad projektid tulevaks aastaks. Ehitusmaterjalide tootja ja toiduainetööstus, meie valdkond on äärmiselt kirju 🙂

2021 oli esimene täispikk aasta kodukontoris. Eraldi ruumi hoidsime küll igaks juhuks alles aga kasutasime seda rohkem kola hoidmiseks ja paariks üksikuks kliendikohtumiseks. Uue aasta alguses loobume ruumide rentimisest ja töötame ainult kodus.

Treeningud

Esimene aasta normaalse maanteerattaga ja sügisest alates siseruumis virtuaalsõite tehes möödus edukalt. Just enne jõulupuhkusele jäämist nägin pulsikellal VO2max 50 piiri ära. Numbrit tasub võtta küll kerge kahtlusega aga koormustaluvust on aastaga ikka korralikult tekkinud.

Garmin mäletab treeninguid. Mis juulis ja septembris siis juhtus?

8 soovitust noorele minule

Lapsepõlvest mäletan üht lugu, kus ihne toriseja juurde tuli tema vaim tulevikust. See spirituaalne kohtumine ja oma ees ootava elu nägemine oli peategelasele silmi avav kogemus.

Kuigi ma ei saa täielikult samastuda peategelasega selles loos (ihne: jah; toriseja: natuke), oleks elumuutvaid soovitusi nooremale endale anda üksjagu ja blogi vahendusel need teele läkitan – kui mitte minevikku, siis ehk saab mõni lugeja mõtteainet tulevikuks.

1. Pingutamisest suurema mõjuga on strateegilised otsused pingutuste vahel

Start-up’ides kutsutakse seda pivot’iks. Strateegia muudatused, asjade teisiti tegemine. Tegijad on samad, energia ja oskusteave samamoodi. Lihtsalt ühel hetkel otsustatakse probleemile teise nuga alt läheneda ja sealt tuleb ka muutus.

Kui sa oled võtnud plaani olla tubli palgatöötaja või tegus ettevõtja ja rügad selle nimel pikki tööpäevi, siis äkki kuluks üks pivot ka siia ära? Panustades samale tegevusele rohkem energiat, võib tulemus olla 10 või heal juhul 50 protsenti parem, aga kindlasti mitte 500%.

Suured arengud toimuvad läbi strateegiate valiku, mitte juba tehtud valikute täiusliku soorituse.

Eelmisest postitusest tuttav netoväärtuse graafik. Pivot on retroperspektiivis ilmselge.

Ühe sellise pöörde tegin 2019 aasta alguses, tagasivaatena paistab see nii ilmselge.

Mis siis juhtus? Ma ei hakanud mitu korda rohkem tööle või tegutsema tulusamas valdkonnas, muutsin lihtsalt seda, kuidas ma oma aega müün.

2. Sinu aeg on erineva hinnaga

10 a. tagune mina tegutses ettevõtluses fikseeritud tunnitasuga, müües oma teenust first come first served meetodil ja kiirematel perioodidel korraliku ülekoormusega, ikka sama ajatasuga. Oli ka perioode, kus pidin töid ära ütlema, olin oma ajavaru 110% ära lubanud. Minu sissetulekute lagi oli käes ja kogu saadaolev aeg selle vastu vahetatud. Tunnitasu tõstmine turuhinnast oluliselt kõrgemaks tundus ohtlik plaan, äkki siis ei tulegi enam lepinguid peale? Veel 2018 oktoobris kirjutasin, kuidas kuu oma elust 7500€ eest müüsin.

Praeguseks olen kasutussse võtnud hinnastamise, kus müün oma aega erineva hinnaga, sõltuvalt projekti mahust ja kestvusest. Pikaajalised kokkulepped suurtele püsiklientidele fikseerime töömahuga aasta jagu ette. Nii on mul näiteks praegu teada, et 2022 on jooksvad kulud kaetud kolme suure kliendi ja ~450 töötunniga. See on turvavõrk, mis lubab ülejäänud aja mugavalt mitmekordse hinnaga vabamüüki panna. Enamasti see müük ka õnnestub, kui mitte esimesele, siis kolmandale või neljandale küsijale.

Kindlasti tekib küsimus, kas ma olen unikaalse oskuspagasiga tipp-spetsialist, et nii oma aega müüa saan. Lihtne vastus, ei ole. Seda saab teha igas valdkonnas, piisab olla vaid keskmisest parem.

3. Ära tähtsusta üle spetsialiseerumist

Olla ühes asjas väga hea oli minu jaoks kümme aastat tagasi ainuvõimalikuks edu valemiks. Valida spetsialiteet ja saada sellel tipptegijaks on ka ühiskonnas tervikuna laiemalt levinud mantra.

Vaatame korraks normaaljaotust, see on suvalise oskuse statistiline jaotus ühiskonnas, kus mõni üksik asetseb paremal servas (valdkonna absoluutsed tipud), mõni vasakus servas (külalollid) ja 95% rahvastikust hõljub mõningate oskustega kusagil nende vahel.

Allikas: E-koolikott. CC BY-SA

Selle graafiku parem serv kuulub 10 000 tunni fanaatikutele, täielikult pühendunud professionaalidele, kõrge tasuga spetsialistidele.

Samas, kui hea pead sa milleski olema, et suudaksid olla ühiskonnale või oma kliendile väärtuslik? Vaata korraks seda küüru. Võibolla piisaks ülemise kvartiili servast? Ja sinna jõuab palju kiiremini. Kas on mõtet ka edasi minna? Tõenäliselt mitte, seal ei ole pingutuse / tasu suhe enam nii magus ja finantsiliselt parem strateegia on võtta eesmärgiks hoopis uue oskuse lisamine oma pagasisse.

Kui tuua paraleel meditsiinist, siis minu jaoks on parem plaan olla oma klientidele perearstiks kui dermatoveneroloogiks. Vähem spetsialiseerunud, samas regulaarselt vajalik.

Peamine, et valitud valdkond sind ka päriselt huvitab.

4. Edukus tuleb läbi kire

Kui soovid olla mingis valdkonnas ülemises kvartiilis, siis see on tehtav. Kindlasti on see tehtav, kui valdkond paneb sul silma särama ja oled nõus ka unetundide arvelt sellele pühenduma.

Tööalaselt kohtun igal aastal 100+ ettevõtte juhiga ja mitte ühelgi neist ei ole 8-tunnist tööpäeva. Edukas olemiseks on vaja palju rohkem aega ja energiat. Seda oled sa valmis pikaajaliselt panustama ilmselt ainult valdkonnas, mis sind päriselt huvitab. Valdkonnas, mis kirjanduse vormis su öökapil lebab.

Võin üpris kindlalt väita, et mis iganes su kireks on, sellest saab luua ettevõtte ja sellele leidub ostja.

5. Vali hoolikalt oma sihtgrupp

Praegu on minu kliendiks suurelt osalt töötlev tööstus aga see ei ole alati nii olnud. Kunagi alustasin erakliendiga ja sealt ärikliendi peale liikumine oli tõenäliselt mu kõige tulusam äriline otsus. Samas, ka ärikliendil on serktorite lõikes suur erinevus ja näiteks HoReCa sektorist ei taha praegu küll sõltuda.

Kus liigub raha? Vihjeid sihtgrupi leidmiseks.

Ka sihtgrupi muutus võib olla pivot. Mängi korraks selle mõttega, kellele veel saaksid oma oskustega kasulik olla?

6. Pikem vaade kõigele, mida teed

Tulusid ja kulusid arvesta aasta, mitte kuu perspektiivis. Isegi, kui raha liigub igakuise intervalliga, aitab aastane vaade pilti selgemaks saada. Palju see Netflixi, Spotify ja Zwifti tellimus mulle siis ikkagi maksab? 350 € aastas, ahsaraisk.

Kui sinu kalendri avakuva on nädala vaates, siis viimane aeg kuu peale ümber lülitada. Vahepeal uita ka aastavaatesse. Suured asjad saab pikalt ette planeerida ja tänu sellele oma aega paremini müüa.

Aega müü pandliku hinnastamisega ja riskide hajutamiseks kindlasti mitmele ostjale.

7. Sissetulekuid ei hoita ühes korvis

Rahaliselt kõige ebakindlam on sõltuda ühest sissetulekust, olgu selleks tööandja või üks suurklient. Sinu finantsseis sõltub kellegi teise edust või otsustest ja läbirääkimistel oled alati nõrgemal positsioonil, sest sul on rohkem kaotada.

Palgatöö on ambitsioonikale perspektiivitu, ameteid kus 2 korda rohkem pingutust toob topelt sissetuleku, on vähe. See on nagu võlakirjainvesteering, tulusus on teada ja võimalusi selle muutmiseks vähe. Proovi järgi, tee üks hullumeelne töömaraton. Pane järgnevad kaks kuud oma töösse topelt energia ja tähelepanu. Kas tulemuseks on mitmekordne sissetulek või parimal juhul “kuu parima töötaja” kingitus teatripiletite ja pisikese preemia näol?

Pikas perspektiivis annab pingutus tõenäoliselt tulemusi – parema positsiooni ettevõttes ja tõusu sissetulekus. Kuid seegi ei sõltu täielikult sinust vaid kellegi teise otsusest, mille ajendeid sa tegelikult ei kontrolli.

Palgatöö turvalisus on näiline, olen lähedalt näinud terve osakonna heade spetsialistide koondamist rahvusvahelise emafirma pivot’i tõttu. Kõik tegid oma tööd südamega, töökohta see ei päästnud.

Võta kontroll oma elu üle. Leia mitu tuluallikat ja loo olukord, kus ühe kaotus ei mõju finantskatastroofina sinu väikeses maailmas. Selline korraldus annab palju parema positsiooni läbirääkimisteks, mis omakorda võib tulevikus su sissetulekuid märkimisväärselt kasvatada.

8. Õpi kirjutama

Oskus oma mõtteid kirjalikult väljendada on tõenäliselt üks parimaid oskuste korrutajaid. Regulaarne kirjutamine aitab tõsta sissetulekuid ja selleks ei pea olema Mallukas või Rahakratt. Kirjuta ilukirjandust, projekte, pakkumisi, SEO’d, meiliturundust või pea blogi oma kireprojektist, kõik see tuleb kasuna tagasi. Kui mitte kohe rahana pangakontole, siis toetava tegevusena eesmärkide saavutamiseks.

Kirjutamise puhul on kõige raskem alustamine. Kui esimesed sõnad kirjas, tuleb ülejäänu iseenesest ja aastatega lihvid oma oskuse täiuslikuks. Alusta lihtsalt kohe, täna.

Blogi või päevaraamatu pidamine aitab fokuseerida mõtteid ja seada sihte. Võlgnen oma viimaste aastate edu osaliselt just siinsele blogile. Unistuste ja tegevuskavade läbi kirjutamine on hea reaalsuskontroll iseendale, kõva häälega välja öeldud (kirjutatud) mõtted täituvad suurema tõenäosusega tänu sotsiaalsele survele. Ühtlasi aitab tegevuskava läbi kirjutamine tagasi vaadata varasematele otsustele ja teha sealt järeldusi. Kas mäletad milline finantsotsus oli sinu jaoks päevakorral 3 aastat tagasi ja kas see oli hea otsus? Mina mäletan, tänu sellele blogile.

Mitu “võlablogijat” on oma esmapilgul lootusetuna näivast olukorrast välja rabelenud tänu regulaarsele kirjutamisele. Loomulikult ka tänu tegutsemisele, aga need käivad käsikäes, kirjutamine häälestab tegevusele.

Suured arengud toimuvad läbi strateegiate valiku, mitte juba tehtud otsuste ideaalse soorituse. Valiku tegemiseks on vaja need kirja panna. Kirjuta üks äriplaan isiklikuks eluks, seejärel täienda seda iga kuu. Kõlab nagu blogimine?

Kokkuvõtteks

Ära karda muutusi, karda nende puudumist. Muutused aitavad lähemale jõuda unistustele ja seada uusi. Üllatusega märkad, et see on järjest võimenduv, iseennast toitev nähtamatu süsteem.

Milliseid soovitusi saadaksid noorele iseendale? Kriba mõtted kommentaari.

Portfell tühjaks, alustame algusest

Nagu eelmises postituses vihjasin, tühjendasin väärtpaberiportfelli kinnisvara ostuks. Nüüd on ostud-müügid tehtud ja räägin veidi tagamaadest. Kõigepealt, miks? Esmalt ikka pere elutingimuste parandamiseks, aga mitte ainult. Laual oli kaks võimalust:

  1. Müüa praegune elukoht, võtta kerge laen ja võibolla näpistada pisike summa portfellist lisaks
  2. Jätta praegune elukoht välja üürimiseks, võtta suur laen ja lisaks panna mängu kogu portfell.

Valisime variandi 2. Miks?

  • Mõte üürikorteri pidamisest on peas tiirelnud pikalt ja mis saaks parem olla kui enda endine elukoht, mis ilma tehinguid tegemata juba käes on? Võibolla liiga emotsionaalselt seotud objektiga välja üürimiseks aga see ei pruugi ka alati paha olla.
  • Viimaste aastate väärtpaberite tootlus sai portfelli müügiga “betooni valatud”. Realiseeritud kasum väärtpaberite hinnakasvust 3 aastaga 24 000 €, lisaks dividenditulu.
  • Ipodroomide, inflatsiooni ja muu mäsu taustal on laenuvaba rendikinnisvara hingerahu pakkuv vara.
  • Raha väärtus kahaneb kiiresti. 4a. tagasi võetud laen tundus tol hetkel üüratu kohustus. Viimasel aastal kulus laenu teenindamiseks umbes 5-10% igakuistest sissetulekutest st üpris kerge. Tõenäoliselt juhtub sama ka tulevikus uue laenuga.
  • Saame 4-5 aastaga endises mahus portfelli tagasi kasvatatud, motivatsioon selleks on kõrge.

Maksime tagasi laenujäägi ja saime praeguse elukoha laenuvabaks. Seejärel läks ülejäänud portfell + lisanduv laen ~ 250 000 € uue kinnisvara ostuks.

Igakuine laenumakse ~1800 € võib esialgu paista ehmatavana, samas vähenevad sellega püsikulud kontoripinna rendile (ainult kodukontoris edaspidi) ja tekib üüritulu näol uus sissetulek. Numbrid jooksevad kokku nii:

  • Laenu tagasimaksed -22 000 € /a
  • Renditulu +6500 € /a
  • Kontorikulude kokkuhoid +3000 €/a.

Kui senine laenukoormus oli ~ 6500 €/a, siis eelmainitud arvutuse tulemus ~ 12 500 €/a negatiivset rahavoogu tähendab laenu teenindamise koormuse tõusu kaks korda. Tehtav, kerge vaevaga. Samal ajal saab nautida elu uues kodus.

Üks oluline (psühholoogiline) faktor veel. Viimase poolaasta ei viitsinud ma väga tööd enam teha, passiivne sissetulek väärtpaberitest hakkas muutuma piisavalt suureks, et laisalt tööd tehes oma päevi mööda tiksutada. Kuigi elu oli mugav, ei meeldinud see mulle finantsedukuse mõttes. Oma “rahalaiskuse” murest olen ka varem kirjutanud.

Nulli löödud portfell tekitab motoorset rahutust ja vajadust see turvaline tagavara kiiresti tagasi koguda. Sellises seisundis olen oluliselt efektiivsem ja see kajastub kohe ka töises (aktiivses) sissetulekus.

Lõpetuseks pilt varade käekäigust läbi 6 aasta. Kinnisvarast esindatud ainult laenuvaba osa.

6 aastat portfelli. KV1 kasvab igakuiselt vähenenud laenukoormuse ja kinnisvarahinna kasvu võrra.

Kinnisvara hinnatõus

2018 kevadel ostsime korteri, 100 000 € + kopikaid peale. Kolm ja pool aastat hiljem tellin hindamisakti ja seal vaatab vastu 170 000 €. Püha müristus, see kinnisvara hinnaralli jätab häbisse kõik mu väärtpaberid ja muud spekulatiivsed sahkerdused.

Oleme oma elupaika vahetamas, kuidas täpselt see portfellile mõjub ja mis plaane peame, kirjutan peale skeemi materialiseerumist (st. peale notarit).

November 2021

Väljusin väärtpaberitest, paigutan kogu tekkinud vaba raha üürikinnisvarasse. Kogu see ipodroom ja mäsu väärtpaberitega tundub veidi üle võlli minevat. Kas tegin õige otsuse, näitab aeg.

Kõik müügiks. Nov 2021

Passiivne tulu novembris 734€, Estateguru, renditasu ja õpiku müük tõid enamuse.

Kuidas päästa puid

Järgnev kirjatükk on mul peas küpsenud juba umbes kuu, täpsemalt hetkest, mil Scandium tuli välja pressiteatega 50-aastase tamme päästmisest nende arendusobjektil. Pealiskaudsel lugemisel toreda keskkonnateadliku tegevuse mulje jättev uudisnupp hakkas peas oma elu elama ja segadus aina süvenes

Video (autor Freddy Jakobson)

Skeptik minus ütleb, et tegu on rohepesuga:

  1. 50 aastase tamme ümberistutamine pressiteates kuvatud viisil on juuri äärmiselt kahjustav ja tõenäoliselt jääb päästetav puu pikalt virelema, kui mõni torm teda juhuslikult enne ümber ei lükka. Vaata korraks seda fotot. Tamm kasvatab endale väga võimsa juurestiku, selle suurust võid võrrelda võra mahuga. See väike mätas, millega päästetav puu välja kaevati, nojah. Võibolla leiti eelnevalt mõni dendroloog kinnitama, et see on jätkusuutlik operatsioon. Igal juhul vajab puu pikalt toestamist ja oma autot selle läheduses igaks juhuks ei pargiks.
  2. Istutamiseks vajalik rasketehnika sõitis kohale 2000 km kauguselt Saksamaalt, ehk siis põletati vähemalt 800l diislit, rääkimata muust kuluvast tehnikast. Pressiteates on põgusalt märgitud, et tagasiteel ootab masinat töö mujal Balti riikides, kas ja kui palju seda on, täpsemalt ei mainita. See pikk sõit paistis kirjatükis piisavalt jabur ettevõtmine ühe puu päästmiseks, et need “teised tööd” ka ära märkida? Mis on selle päästmisprojekti CO2 jalajälg?
  3. Projekti kulu 8000€. Kas see on efektiivseim kulutus kvaliteetse keskkonna loomiseks? Kirjatükis öeldakse ka muu hulgas, et sellega pääses linnale keskkonnatasu maksmisest.

PR projektina on üritus ilmselt õnnestunud

  1. Scandium saab väita, et on roheteadlikud ja on selle tõestuseks kulutanud hulga energiat ja 8000€ ühe puu päästmiseks.
  2. Kajastus meedias positiivse kuvandiga.
  3. Ostja saab öko tunde, müügimaterjalides saab mainida, et krundil on põline tamm.

Puid võib raiuda. Kui tegemist ei ole hiie või mõne muu kultuurilise sümboliga, ei ole mingit objektiivset põhjust, miks ei võiks ühte raiutavat puud asendada piirkonnas näiteks 100 noorega. Eriti, kui ühe päästmine selliseks kujuneb. Subjektiivselt on arusaadav, et tamme sümboolsus, suursugusus ja pikaealisus muudab ta meie jaoks erilisemaks kui näiteks kartul, mida ilma igasuguse kisata sügisel maast nopitakse. Tõenäoliselt on arendaja väga objektiivselt kaalunud subjektiivseid argumente ja jõudnud järeldusele, et raha on odavam kulu kui “tammehävitaja” negatiivne kuvand.

Viimane aeg arendajatele indulgentse müüma hakata. Uhke kuldraamiga sertifikaat, mis kinnitaks eelnevat istutustegevust saagimispatu andestamiseks. Või oot, äkki on meil midagi sarnast juba keskkonnatasude näol olemas?

Kuna see on ikkagi finantsblogi, siis lõpetuseks üks mõtteharjutus:

sul on 8000 € keskonna parandamiseks ja soovid seda teha võimalikult süsinikuneutraalselt (proovi tegelikult süsinikunegatiivselt), siis mitu tamme saaks selle rahaga istutatud? Lähteandmeteks võta istiku hinnaks 15€ ja hulga kooliõpilasi, kes “loodustarkuse päeva” raames selle õhinaga ära teevad. Lisakuluks arvesta 50 lapse toitlustus ja Turovski “tamm on orava toidulaud” loengut pidama. 20% tammedest saab noorte õhinapõhise istutustegevuse tõttu hukka, samas toimub kogu tegevus sinu maatükil, kuhu 20a. pärast hea “Põlistammiku” elurajoon arendada.

Oktoober 2021

Need igakuised kokkuvõtted on teile, mu kallid lugejad, tõenäoliselt surmigavad. Kellegi anonüümse vaikne netoväärtuse kasv ja puusalt tulistatud investeerimisotsused pole just suuremat sorti finantstulevärk. Ma ei heida seda teile ette, need kohustuslikud kirjatükid ongi rohkem mulle hilisemaks sirvimiseks. Tore vaadata, kus ma olin oma investeeringutega näiteks oktoobris, 4 aastat tagasi. Rõõmustasin siis umbes 1000€ portfelli kasvu üle, tol hetkel minu jaoks muljetavaldav. Kerime neli aastat edasi ja tänase oktoobri netoväärtus (peenem sõna, sama mõte) kasvas umbes 10 000€. Kas ma rõõmustan nüüd ka 10 korda rohkem? Vaevalt, rahast on praeguseks saanud nii abstrakne väärtus – seda on piisavalt, tuleb juurde meeldivalt palju ja kulutame perega vaevalt 30-40% sissetulekust. Ülejääk koguneb väärtpaberitesse lootusega sellega tulevikus midagi korda saata. Mida täpselt, ei oska veel öeldagi.

Aga kohustuslik numbrimaagia kõigepealt:

  • Aktiivne sissetulek ~13 000€
  • Passiivne sissetulek ~1000€

Kulud ca 4000€, ülejääk läks portfelli investeerimisideid ootama. Passiivne tulu tuli:

SPYW536€
REIT58€
Võlakirjad73€
Estateguru176€
Mintos41€
Rent180€
(Digi)õpiku müük32€
Kokku~1000€

Osalesin Enefiti ipol (kes poleks?) ja võtsin juurde veidi Balti börsi kraami, kokku ~5000€. Värvilised graafikud näevad välja sellised:

taevatrepp ja pontšik, oktoober 2021

Veel põnevat oktoobist

Septembris Märteni REIT raamatu lugemise tuhinas ostetud Primerica (PRI) on oktoobris kena ~20% tõusu teinud, hakka või uskuma analüüsioskuste vajalikkust (või puhast juhust).

Korjasin mingi tobeda viiruse külge ja erialaarsti visiidil sain emaliku märkuse sotsiaalkindlustuse puudumise kohta. Riskimine oma tervisega või nii. Tõtt-öelda pole mul haigekassat olnud vist viimased 10+ aastat ja kõik oma meditsiinikulud tasun alati ise. Miks? Sama visiidi näitel, ise tasudes (ca 150€) oli aeg saadaval 3-päevase ooteajaga, samas haigekassa ootejärjekord üle 30 päeva. Ma oleks vahepeal jõudnud mitu korda terveks saada. Ja see on veel kerge näide, vähem surmavate hädade korral (muide meeste jaoks tunduvad enamus haiguseid surmavad) on ootejärjekorrad 3-6-9 kuud (tasuline aeg järgmiseks nädalaks). Kumb siis ikka oma tervisega riskimine on?

Rattatrenni olen kolinud siseruumi. Zwift on mu uus sõber, muudab nüri väntamise interaktiivseks ja treeningkavad on head. Spinningutreener kui amet satub mõnel selle tarkvara tõttu küll ohtu.

Pandeemia on mind taas distantsilt konsultatsioonide andmisele suunanud. Üldse ei kurda, iganädalased tagumikutunnid rongis olid piisavalt ebamugavad. Paistab, et enne kevadet kodukontorist välja ei tule. Minu poolest võikski konsultatsioonitöö distantsile jääda, kahjuks mõned kliendid ei pea seda zoomivärki “päris” asjaks.

September 2021

On näha, et portfell on suuna alla võtnud, septembris oli märgatavalt rohkem punaseid päevi. Netoväärtus kasvas 6800 €, aktiivne sissetulek pere peale kokku ~ 8000 €, passiivne ~ 700 €.

ETF86 €
REIT14 €
Estateguru144 €
Mintos34 €
Rent180 €
Õpiku müük262 €
kokku721 €

Septembris:

  • Võtsin Estategurust välja 5000 €. Investeerimata raha hulk oli suureks kasvanud ja meelepäraseid projekte ei paistnud olevat. Portaal ise on tubli, kõhklusi ei ole.
  • Võtsin Mintosest välja 800 €. Sarnane lugu EG’ga, vaba raha hulk kasvas. Mintosega olen nüüd huvitavas positsioonis, olen sealt rohkem välja kandnud kui sisse pannud ja hetkel portaalis keerlev 3800 € on puhtalt tulu reinvesteerimine, omakapital on väljunud.
  • Märkisin LHV’d. Õngitsesin 10x suuremat positsiooni kui mulle pakutud ostu eelõigusega määratud, edukaks see plaan ei osutunud. Tulemuseks paarisaja euro väärtuses uusi aktsiaid.
  • Lugesin läbi Dividendinvestori REIT’idesse investeerimise käsiraamatu (sellest tuleb veel eraldi postitus) ja uute analüüsioskustega varustatult ostsin paarituhande euro eest Primerica Inc (PRI). See ei ole REIT, kui teid huvitab.
  • Kulutasime tavapäraselt rohkem oma hobitegevustele, enesepettuseks õigustame, et sellest võib ühel hetkel saada väike lisasissetulek. Abikaasa avastab metallehistöö põnevat maailma, mina katsetan filmindust (see pidi küll viimane koht olema, kus raha liigub).

Kas sa inflatsiooni tajud juba? Mina küll tajun, õnneks ka selle teist poolt, hinnapakkumistes võib üpris astronoomilist loovkirjutamist teha ja lepingud tulevad ikka koju.

Kõige keerulisem otsus investeerimisel

Ei, kõige keerulisem ei ole valida, kuhu investeerida.

Infot võimaluste kohta on piisavalt ja sobiliku riskiprofiiliga toote leiab iga funktsionaalse lugemisoskusega investor. Võib ka lihtsalt huupi asju kokku osta ja avastada, et tõusval turul kasvab peaaegu kõik (tsau ka sulle, Baltic Horizon).

Minu jaoks on kõige keerulisem otsus mitte müüa.

“Mitte müümise” puhul ei räägi ma turgude ajastamisest ja aktsiapaki turgu lükkamisest selle hinna tipus. See ei ole jätkusuutlik strateegia, analüüse selle tegevuse ebaedukuse kohta leiad küllalt. Need 200 inimest, kes Finantsvabaduse grupis just selle oskuse puudumise börsil toimetamise suurimaks probleemiks arvasid, lugege neid kirjatükke.

Mitte müümise all mõtlen ma kõigi nende alternatiivide peale, mida aastatega kogutud portfelliga võiksin hoopis teha.

Näiteks maja. Likvideerides portfelli, müües praeguse korteri ja võttes juurde Eesti keskmise eluasemelaenu (~ 100k €), ootaks meie pere maja Viimsis või terve mõis Raplamaal. Selle väikese mõttemänguga käin ma umbes kord nädalas KV portaalis objekte läbi kerimas. Window-shopping või nii.

Auto oleks kindlasti järgmine valik. Imetlesin suvisel kokkutulekul külaliste uhket liisinguautode rivi, selle lõpus minu 10+ a. vanust väikest rendiautot ja tabasin end mõttelt, et miks ma seda kõike teen. Või täpsemalt, ei tee. Võiksin ju osta (osta, mitte liisida) üpris suvalise keskklassi pereauto ja pool portfellist jääks alles. Või äkki hoopis üks edev Porsche? Selle asemel sõidan ringi rendiautodega, mille ambitsioonid vastassugupoole tähelepanu püüda on üpris olematud (samas, ülikõrge WAF). Noh, õnneks näevad keskealised mehed Porschedes ka välja üpris naeruväärsed.

Elu on üks suur vahukommitest, kuna ma selle ükskord sooritan?